Bierjjedagá gålgådismáno 24. b. SAMLA-værmádahka ásadij seminárav man namma lij Rijkajgasskasasj ja buohtastahttem perspektijva álggoálmmukgiellaoahppamij.
Ienebuv gå 40 oassálasste seminárav tjuovvun nehta baktu, ja árvvogis guosselågådalle mijáv mielastuhttin, hásstalin ja arvusmahttin gå iesjgeŋgaláhkáj dágástallin mastadimev, koloniserimav, vuosteldimev ja álggoálmmukgielaj ruoptoválldemav.
Dr. Corinne Seals Te Herenga Wakas – Wellington universitiehtas Aotearoan ávkalasj ja hásstaliddje dádjadusájt ja diedojt vattij midjij transgielaadnema birra álggoálmmukkontevstajn, buojkulvisáj ja barggovuogij ma maorigielav guosski.
Grønlánda pedagåvggå Carina Appelon Lykke Melgaard Ilulissatis Kalaallit Nunaatin subtsastij hásstalusáj ja bargo birra arktalasj pedagogihka åvddånahttemin mij inuihtta almmavuodadádjadusáv ja gasskavuodajt tjalmos.
Doktorgrádastipendiáhtta Michelle Francett-Hermes geldulasj dádjadusájt ja diedojt vattij midjij anársáme æjgádij moadda roallaj birra ietjasa mánáj giellaoahppamin, ma mijáv mujttádahttin gå giellaoahppam dáhpáduvvá skåvlå ja klássalanjá ålggolin aj.
Oarjjelsáme åhpadiddje ja dutkamassistænnta Maajja-Krihke Brandsfjellin lij arvusmahttelis lågådallam giellaavádahkaadnema birra oarjjelsáme klássalanján. De oarjjelsáme åhpadiddje Vanja Tørresdal subtsastij ietjas masterbargo båhtusij birra, ma guosski gássjelisvuodajt dysleksijjav gávnnat sáme mánáj lunna danen gå ájnna ræjdo ma gávnnuji e hiehpá gielajda jali kultuvrraj.
Miján li aj aktisasjságastallam gånnå Hanna Danbolt Ajer, vuostasjamanuænssa julevsámegielan, oassálasstij Maajja-Krihke Brandsfjella ja Corinne Sealsa siegen. Ietjasa iesjgeŋga vuogijn sijá oassálasstema mijáv mujttádahttin gå juska buohtastahttem kontevstas kontækstaj máhttá liehket riek ávkken, dágástallama ma tjuovvu hæhttuji sierra kontevstajt vieledit. Mij doajmmá avta sajen ij la agev buorre tjoavdos ietjá sajen ja ietjá gielladilen. Ságastijma aj ålov giellaoahppama tjiegŋalis aktijvuoda birra ednamijn, gasskavuodajn ja sebrudagájn ja gåktu l guovdásj oasse juohkka dekoloniserimprosessan. Dat merkaj gå hásstalusá ja máhttelisvuodaj, infrastruktuvra ja doarjo vádnunibme vájkkudi ållo ienebuv gå “dåssju” giellatjehpudagájt.