Piâtnâc skamm-mannu 24. peeiʹv SAMLA jäʹrjsti Meeraikõskksâž da verddõõli ǩiõččâmvueʹjj alggmeerai ǩiõli mättjummša -seminaar.
Pâʹjjel 40 vuässõõttjed seuʹrrje seminaar interneeʹttest. Seminaarâst kueʹssloǥlmõõʹsti mainste juõʹǩǩkaž jiijjâs perspektiivâst assimilaatiost, kolonisaatiost, vuâsttlâʹsttemooddâst da alggmeerai ǩiõli mååustvälddmõõžžâst.
Dåhttar Corinne Seals Te Herenga Waka – Wellington universiteeʹttest, Aotearoast/Ođđ-Seelaantâst mainsti ǩiõli luämmlõs âânnmõõžžâst (translanguaging) alggmeerai pirrõõzzin. Son uuʹdi ouddmiârkid Ođđ-Seelaantâst, mäʹhtt toʹben ââʹnet maoriǩiõl da eŋgglõsǩiõl luämmlõõžži da måkam nääʹl seeʹst lie tõn diõtt.
Pedagog Carina Appelon Lykke Melgaard Ilulissaatâst, Kalaallit Nunaatâst/Ruânnjânnmest mainsti tõʹst, måkam probleeʹm da ǩiččlõõttmõõžž lie leämmaž aarktlaž pedagogiikk raajjmõõžžâst. Aarktlaž pedagogikk vuâđđââvv inuiitti maaiʹlmǩiõččmõõžžid.
Näggtõsǩeʹrjjtuʹtǩǩeei Michelle Francett-Hermes mainsti aanrõš puärrsi määŋgain roolin päärneez ǩiõllmättjemproseeʹssin da mušttʼti miʹjjid tõʹst, što ǩiõllmättjem ij šõõdd pâi škooulin.
Saujjsääʹm uʹčteeʹl da tuʹtǩǩeemassisteʹntt Maajja-Krihke Brandsfjell õõʹni saakkvuâr ”ǩiõllsõõʹji” âânnmõõžžâst saujjsääʹm klaassin, koin sääʹm- da taarrǩiõl mainste jeeʹres sõõʹjin klaassâst. Saujjsääʹm uʹčteeʹl Vanja Tørresdal čiõlǥti maister-tuʹtǩǩõõzzâs puäđõõzzid sääʹmpäärnai lookkâmvaiggâdvuõttseullmõõžž probleeʹmin, ko tuâjjneävvain iʹlla ni ǩiõlʼlaž suåvlažvuõtt ni kulttuurlaž aiccâlvuõtt.
Meeʹst leäi äiʹǧǧ paneeʹlsaǥstõõllmõʹšše še, koozz vuässõʹtte Maajja-Krihke Brandsfjell, Corinne Seals da juuʹlevsääʹmǩiõl veäʹǩǩprofessor Hanna Danbolt Ajer. Sij mušttʼte miʹjjid juõʹǩǩkaž jiijjâsnalla tõʹst, što håʹt mâka konteeʹksti kõõskâst verddõõllmõš lij samai vääžnai, mainstummšest âlgg väʹldded lokku konteeʹksti jiijjâsnallšemvuõđid še. Äʹšš, mii ”tåimm” õhttân pääiʹǩest, ij vieʹltǩani leäkku vuõigg čååudõs nuuʹbb pääiʹǩest da nuuʹbb ǩiõllvueʹjjest. Mainstõõlim tõʹst še, mõõn nânn õhttvuõtt ǩiõllmättjummšest lij jânnma, ooumažkõskkvuõđid da õhttsažkådda, da što tõt õhttvuõtt lij juõʹǩǩ dekolonisaatioproseeʹss vääžnai vueʹss. Nuuʹbb beäʹlnn: probleeʹmin di vuäittmõõžži, infrastruktuur da tuärjjõõzz vääʹnest lie seuʹrrjõõzz, kook vuälla jiânnai ougglab ko ”pâi” ǩiõllsilttõʹsse.